Hääletult voolab Lethe jõgi elavate ja surnute maa vahel

Kas oled mõelnud, kui õhuke on elu ja surma vaheline piir? Kas oled mõistnud, et surmahirm on suurim nende inimeste teadvuses, kes pole julgenud elada?

Tänane podcast viib unerändurid Leonhardi ja Tiina elu ja surma piirile, sealt edasi ja tagasi. Seda kõike läbi erinevate kogemuste.

Tiina on unenägija olnud kogu aja, mil end mäletab. „See on kingitus ja minu supervõime - kuid selle taipamiseni jõudsin alles hiljuti, sest arvasin, et unenägemine, sealne ärkvelolek, pole midagi erilist. Reaalsus peegeldab vastupidist. Oma loo jagamisega võtan kihivõrra rohkem alasti end - ehk nii ongi kergem lennata nii siin kui seal ja vahepeal.“

Nii nagu unenägu nimetatakse väikeseks surmaks võib surma nimetada suureks eluks. Elu on kõikjal, kõiges ja see ei ole ainult bioloogiline.

Unenägijate rajad on erinevad. Kuulates ja kogudes teiste rändurite lugusid, olen leidnud palju sarnasust ja samas ka igal ühel on mingid sellised kogemused, mis on ülimalt individuaalsed. Mäletan, kuidas kuulasin ihukarvad turris vanaema lugu, kuidas tema vanaema pärast surma tuli enda juustele järele valge külma kogumina. Mäletan tema jutte sellest, kuidas ta nägi surma astumas üle kuldse viljapõllu ja sinna, kuhu astus surma jalg, tekkis must maa ja sealt, kus läks üle, tuli tagasi kuldne viljapõld. Kuulates Tiina lugusid leidsin enda sees samu signaale, mis tekitas tunde nagu oleks neid ise vahetult kogenud.

Iga inimese lugu võib olla võtmeks infoni, mis avab senini suletud olnud ukse sinusse endasse ja seda kindlasti Tiina taevase  võtmehoidjana on, avades uksi.